“Usaldusse kukkumine” 15.02.2022

Aeg lugemiseks: 2 minutit

SIin on väike sissekanne mu päevikust, mille kirjutasin eelmine aasta 15.02.2022

“Usaldusse kukkumine”

Wow kas tõesti pole nii kaua kirjutanud ega jaganud. Täna tuli nii tugev tunne hakata taas kirjutama. See mis mu elus praegu toimub on nii hoomamatu. Kui aus olla, siis ma olen väga segaduses. Nii erinevad emotsioonid jooksevad üle ja läbi. Väga huvitav periood eluliselt ja ka suhte osas.

Näen kuidas ma olen silmitsi enda suuurima hirmuga – hirm olla hüljatud ja üksi jääda.

Olen aru saanud, et ma lasen armastusega vabaks Maarja ja luban elul ennast usaldada ja üllatada. Tean, et see kõik mis toimub ei ole kellegi kontrollida ja veel vähem vahele sekkuda. Mida rohkem ma hakkan seda takistama, seda kaugemale ma lükkan armastust. Mõistusetasandil ma ei saa mitte sittagi aru kuidas see kõik edasi läheb, aga mõistus üritabki kõike ohjata ja juhtida. Kuid nii ei saa. Siis justkui tunnen, et kõik on Pea peale pööratud ja pahupidi keeratud. Justkui kogu maailm on kokku kukkunud.. Täielik segadus ja kaos, mitte midagi ei tea….

Kuid südames…. Südames ma tunnen selgust ja ülimat usaldust selle kõigega, mis toimub. See ei ole minu kontrollida… Ja ometigi mida ma üleüldse saan kontrollida peale enda seisundite?

Lihtsalt kuulen enda sees ” USALDA” “USALDA” “USALDA”, see läheb igapäevaga aina valjemaks

Mis on see, mida ma praegu läbi elan, miks see toimub ?

Emotsionaalselt näen kuidas kõik mu valukehad tulevad nähtavale, kõik läbi elamata või allasurtud tunded, mis on kuskile sügavale-sügavale ära peidetud, tulevad nähtavale. Selline tunne, et see kõik justkui toimubki minu jaoks, et ma ületaksin ego ja mõistusteadvuse. Lubades kukkuda endal ülimasse usaldusse. Ma usaldan elu. Ja luban üles tulla neil kohtadel, mis tahavad tervendust. Olles iseendaga ja kirjutades seda tajun, et kedagi teist väljaspool mind ei eksisteeri. Kõik oleks justkui minu seest väljapoole toimumas.

Luban tunda endal haavatavust, hüljatust, petetud olemist, reedetust, hirmu, viha, kurbust. Kõike, mis tahab nähtavale tulla ja puhastuda.

See on ületuskoht. Egoteadvusest täielikult südamesse kukkumine. Usaldan, et kõik toimub minu kõige kõrgemaks hüvanguks. Ma ei tea mis saab, aga ma tean, et saab.

Hoian ruumi neile tunnetele. Hoian ruumi neile haiget saanud kohtadele. Emban neid ja Võtan vastu need tänutunudes ja armastuses.

Lahutades nendega samastumise. Tunnen, et see kõik tervendab nii sügavalt.

Luban. luban sellel kõigel üles tulla.

Olen ühenduses enda kõrgeima potentsiaaliga. Olen ühenduses eluga.

Armastan