Meie kehad on eksimatult targad ja kehamälu talletab kõike, mida kogeme. Tihti võtame valu, pingeid või muid füüsilise keha aistinguid probleemidena või ka haigustena. Samas kui saaksime nendes olukordades peatuda ja vaadelda keha reaktsioone erinevates situatsioonides, et siis läbi selle märgata oma unikaalsust ja seda, kuidas keha meile märku annab olukorra mõjust- kas mingi koht tõmbub pingesse, hingamine muutub, tekivad külmavärinad, kuskilt hakkab valutama vms… Keha annab sulle nii teada, et midagi on tarvis, kas muuta või märgata – Kas Sa märkad, mida su keha väljendab?
Tea, et su keha on võimeline ennast taastama ja harmoniseerima, kui sa annad talle ruumi ja teadliku kohalolu.
Mina olen tundlik ja olen seda tegelikult koguaeg olnud aga ei olnud seda märganud kuni hakkasin endasse vaatama ja vaatlema, kuidas ma toimin. Enesearengu teel avastasin samm-sammult, kuidas kõik on omavahel täielikus ühenduses.
Jagan sulle enda ühte kogemust sellest suvest, Ühenduses festivalilt.
Ärkasin hommikul üles meeletu kõhukrambiga. Saamata aru, miks või millele keha reageerib. Suuri plaane päevaks polnud ja valisime kulgeda nö voolavas rütmis. Sellel õhtul oli kavas Mitch Kohni kontsert ja sinna tundsime, et soovime Eliisiga minna. Sel päeval oli mul 1 MER klient ja tunnetasin, et kas see tunne kõhus on põhjus sessioon ära jätta või “mida see mulle räägib”. Sessiooni osas tundsin sees tunnet, et on “vaja” teha ja usaldasin seda tunnet, olenemata valust ja pingest kõhus.
Üllatus-üllatus… Klient tuli minu juurde meeletu kõhupingega, mida ei olnud leevendanud ükski praktika. Selle sessiooni ajal toimusid nii tema emotsionaalsel kui ka kehalisel tasandil vabanemised. Vabanesid emotsioonid, mis olid seotud süütunde, ebapiisavuse ja hirmuga ning kehast sai lahustuda tohutu laeng ja pinge, mida keha oli kogemustest salvestanud.
Hetkeks arvasin, et ehk on mu kõhuvalu seotud MER-i kliendiga, kuid peale seda sessiooni läks mul kõhu pinge intensiivsemaks ja märki selle lahustumisest ei olnud. Mingi hetk ütles mu naine, et “Sa oled väga põnevas kohas, huvitav kuhu see avardub”.Päev kulges koos pingega ja mingis hetkes ma mõistsin, et lahendamine ja “tähenduse” otsimine ei aita. Tuleb alistuda ja lubada kogemusel lahti rullida omas tempos.
Enne oodatud kontserti oli ühislaulmine, mille käigus ma mõtlesin, et okei Mitchi kontserdini ma küll ei suuda olla. Helid, eriti need mida me ise laulame on sagedused. Kuulates ja lauldes sagedusi, laseme me need endast läbi ja sellega panevad helid energia kehas liikuma.
Ehk siis see laulmine võimendas valu ja pinget kõhus. Mingi sisemine tunnetus oli, et istun siiski koos selle pinge ja valuga selles ruumis edasi ja usaldasin seda. Kontsert algas ja istusime Eliisiga kõige ees.
Kohe algul ütles Mitch, et see kontsert on täpselt nii eriline kui me ise selle loome, sest see pole kuulamiseks ja tema vaatamiseks vaid see on ühislooming, milles igaühe panus oluline. Julgustas kaasa laulma, tantsima, liigutama. Julgustas lubama usaldada seda aistingut kehas, mis tekib, et looksime üheskoos maagilise rännaku.
Niisiis istusime ja lubasime endale seda kogemust- laulsime kaasa ja meie kõrval istuv mees, kes mängis Djembet ütles üks hetk, et “oh kui äge oleks laval ka mängida” noogutasin rõõmsalt kaasa ning paari minuiti pärast kutsus Mitch ta lavale mängima. Hetkeks kogu mu kogemus aeglustus ja vaatasin Eliisi. Ta korjas mu pilgust paistva tunde üles ja küsis: “Tahad ka minna?” vastasin, et Jaa.
Edasi rullus kõik umbes sama kiiresti kui djembe mehe lavale minek- Kelly läks lavale mikrofoni taha, laulis ning järgmine hetk vaatas Kelly minu poole ja näitas, et ma tuleks lavale. Esimese hooga ma muidugi vaatasin enda kõrvale, et kas ta päriselt näitas minu peale. Võtsin kutse vastu.. läksin lavale ilma kõhkluseta. Seisin laval ja järgmine hetk mulle jõudis kohale, et ohhooo ma olen laval, aga laval nii, et mul ei ole ühtegi “oma” asja, millega helisid teha – kristallkausid, kõristid, erinevad instrumentid, looper- puudu oli kõik see, millega ma tavaliselt rännakuid teen. Ja ma olin laval püsti. Mina ja mikrofon ja hääl. Ja see tunne.
Tundsin, kuidas ärevuse kasvades hakkas ka hääl ära kaduma, jalg värises aga kogu selle ärevuse ja kõhkluse sees, mis uus kogemus endaga tõi oli tegelikult tohutu kogus naudingut ja vabadust. Alistusin muusikale, laulsin ja olin täielikult muusika kehastus.
Kontserti lõppedes, hakkas kehas korralik protsess – kõigepealt märkasin, kuidas kehatemperatuur muutus, külma-, soojalained siis läksid helid metallseks ja pilt hakkas häguseks minema. Tundsin, et keha annab mulle valiku- kas ma valin ennast ja lähen viskan Eliisi juurde pikali või seisan “vapralt” võiduka lõpuni ja avastan ükshetk, et olen pildi tasku visanud ja põrandal maas…
Valisin ennast ja läksin pikali. Pikali asendis lõdvestudes, hakkas kogu keha rappuma, pisarad voolasid, keha surises – tohutu laeng vabanes ja seda just kehatasandil. Ma kogesin paanikahoogu, mis käivitus alles peale esinemist ja samas kogesin, kuidas keha reageeris või isegi valmistus hommikust alates ette alles õhtul toimuvale situatsioonile, millest meel veel teadlik polnudki. Mõni aeg hiljem kui keha maha rahunes, närvisüsteem lasi lahti kehalisi pingeid ja palusin Eliisil teha kõhule MER-i, tundsin, et kõhus käis väga tugev kraksatus ja kõht lasi pinge lahti.
.
Päev enne seda oli mul samas ruumis Helirännak, mida viisin läbi 60+ inimesele ja mul ei olnud mitte raasukestki hirmu ega närvi. Kõik toimus oma mugavustsoonis. Samas kui nädalad enne seda käisin seminaril jagamas enda teekonda 200+ inimese ees. kus kogesin küll lavahirmu, kuid läbi elevuse ja selle esinemisega ei vallandunud vabastav kogemus.
Häält kasutada ja improviseerida koos esinejaga, kes ise kontserti juhib oli hüpe tundmatusse.
Ma justkui hüppasin langevarju hüpet- astusin lennukist välja ja märkasin alles langemise ajal, et langevarju seljas ei ole. Usaldades seda teekonda, et langevari tuleb – lendab selga ja avaneb õigel ajal.
Meie sisemine maailm reageerib välisele, et sa märkaks ja näeks ja saaksid lubada vabaks, mis sind ei toeta, et teha ruumi uuele, mida soovid kogeda. Me kogeme erinevaid aistinguid kehas, leiame end erinevates reaktsioonides ja situatsioonides ja kõik see on meie enda looming, kogemaks elu. Kõik kogemused on meie enda valida ning vahel tuleb meil teha ruumi ja kinnijäänud energia liikuma saada just KEHATASANDIL, et me ellu mahuks UUS, mida soovime kogeda.
Kas Sina oled märganud, kuidas su keha reageerib erinevates olukordades?.
Kas sina kuulad oma keha?
Üks võimsamaid praktikaid kehatasandi pingete vabastamiseks on MER massaaž ning kogemusena, mille olen MER keharännaku näol loonud, kus toetan massaži kogemust helidega jõuad kehaliste signaalide allikani, vabastad sügavaid pingeid, lahustad kinni hoidmisi ja taastad kehas loomuliku energiavoo.
Tule avasta ruumi, kus keha ja meel hakkavad koos looma uut terviklikkuse seisundit. Ruumi, kus tervenemine saab võimalikuks ja kus sa saad avarduda ja vastu võtta uusi kogemusi.
Kui tunned kutset, kirjuta mulle ja leiame sobiva aja.
