Uh wow. Juba aasta möödas, mu kõige intensiivsemast, haavatavamast, ilusamast ja valusamast kogemusest üheaegselt, mis on mind nii sügavalt kasvatanud ja avardanud. Tunnen, et on aeg seda jagada suuremalt. Ehk saate ka teie inspiratsiooni ja teadmisi sellega toimetulekuks. Nii paljudelt olen kuulnud, et eelmine aasta toimus väga suuri hüppeid ja edasiminekuid suhetetasandil – pikaajalised suhted läksid lahku.
“Kuidas suhtest edasi minna nii, et süda kinni ei läheks?”
Aasta aega tagasi hakkas meil Maarjaga toimuma suhtetasandil muutus. 2kuud enne seda kui see kõik aset leidis, hakkas ununenäotasand mind ette valmistama. Nägin unes, kuidas Maarja tuli koju ja hakkas asju pakkima ( mis meenutas mulle sama kogemust eelnevatest suhetest, kus ma ka nägin unes ) mäletasin seda tunnet, kui karjusin hüsteeriliselt ” Armastus sai lihtsalt otsa?”
Ja siis ärkasin üles hüsteeriliselt nuttes. Hiljem sain aru, et mingi ülisügav alateadlik hirm hüljatud olla ja üksinda jääda tuli pinnale. Ja sealt edasi hakkas see kõik iseenesest liikuma sinna suunas, et ma päriselt sellega silmitsi seisaks.
Kui sa oled öelnud inimesele, et sa armastad teda ja siis kui suhe millegi pärast edasi liigub, siis järsku tekib viha, vihkamine, solvumine, see inimene ei ole enam tähtis. Tekib küsimus, kas sa päriselt siis armastasid seda inimest ? kas sa päriselt tundsid seda armastust ? või see oli lihtsalt sõnakõlks, et ilusti öelda ja ennast väljendada ?
See on see kuidas ma näen ja see ei pruugi olla üldse nii, nagu sina näed🙂
Ma olin temaga 6.5 aastat suthes ja nüüd on Maarja koos mu parima sõbraga (vennaga) ja ma armastan neid mõlemaid!
See kasvamine ning mis moodi elu on avardunud peale seda kõike kui ma lubasin endal usaldada seda toimuvat ja lahti lasta armastusega on ikka olnud meeletu.
Sest armastus ei saa otsa, armastus vahetab vormi ja tasandit. ning eelkõige see on armastus iseenda suhtes.
See uus tasand on mõistmine ja armastamine ka siis, kui te enam partneritena koos ei ole.
See on armastamine, mitte romantilisel ja kirglikul viisil.
Sain aru ka sellest, et eelnevatest suhetest lahku minnes, ma ei olnud täielikult endast läbi elanud kõiki neid tundeid, sest ma ei osanud iseendale ruumi hoida ja hakkasin tuimestama ja põgenema selle valu eest.
Ja seda kõike põhjustas hirm, hirm olla hüljatud ja üksinda jääda, mille käigus tekib kas teadlik või alateadlik klammerdumine teise inimese osas.
Ja nüüd selles kogemuses sain aru, et ma ei saa seda kogemust enam edasi lükata, sest see läheb iga korraga aina intensiivsemaks ja lubasin kogu sellel ülesse tulla, mis tulla tahtis.
Kas see oli kerge? Ei olnud, see nõudis meeletult palju iseendaga silmitsi seismist, otsa vaatamist enda varjudele ja alistumist.
Lahkuminek minu mõistes on see, et kui suhe läheb lahku valuga, vihkamisega, pahameelega, vaenuga, pettumusega, solvumisega, keeratakse teineteisele selg jms ( mis on ka kõik okei, aga iseasi kui kauaks me sinna kinni jääme. Kui kauaks me jääme leinama seda suhet ) mida valdav osa inimesi kogeb.
Lahkuminnes pannakse tavaliselt süda kinni, sest see tunne ja valu on niivõrd valus ja väljakannatamatu, et lihtsam on lihtsalt mitte tunda neid tundeid ja tuimestada.
Lööd ennast lahku, sõna otseses mõttes. Paned südame kinni. Ei ela ega väljenda enda tundeid ja ei lase neid emotsioone endast läbi.
Tasandivahetus on jällegi see, et lased armastusega ja südamest inimesest lahti, olete üksteisel olemas, kuid mitte enam romantilisel ja kirglikul armastusetasandil. Saate hästi läbi ja toetate teineteist.
Elad kõik tundeid ja emotsioonid välja endast, lubad vanal minna, lased lahti ja veel kord LASED LAHTI.
See on ülim julgus ja emotsioonide eest vastutuse võtmine, et sellest kõigest läbi minna.
Hoida seda armastuse ruumi enda sees ka siis kui see on valus ja justkui kogu maailm kukub sellel hetkel kokku, kõik visioonid ja unistused, mida üheskoos olite loonud on hetkega kokku kukkunud ja lahustunud igavikku.
See on eluterve ellu suhtumine, mida ka edasi anda meie tulevastele põlvedele
On aeg murda ja lahustada ja vabastada see generatsiooniline trauma, mida me alateadlikult edasi oleme kandnud.
On aeg tõusta armastuses ja kaastundes, siiruses ja eheduses, sõpruses ja koosloomises!
On aeg lubada tunda kõiki tundeid ja emotsioone
On aeg!
Olen südamest tänulik
Soovin ilusat avardumist ❤️
Artjom
