Nii lahe on vaadata mis ma oma päevikusse olen kirjutanud. Tunnen, et on aeg ka teiega jagada neid taipamisi, ehk kellegil on just vaja neid ridu lugeda.
Kuidas valida kergus? Mis on kergus sinu jaoks ?
See on kui teha toimetusi ja tegevusi niivõrd mängleva kergusega, et ei teki kahtlust, mis moodi siit asjad edasi lähevad. On vaid teadmine selles hetkes. Elu on tegelikult kerge. Me inimestena oleme sellest loonud ellujäämiskontseptsiooni baseerudes sellel, mis minevikus toimunud on. Unustades ära meie enda piiritu loomispotentsiaali, need anded, millega me siia maailma tulime.
Elu = vastutus = usaldus
Sa vastutad enda sisetundel põhinevate tegevuste eest ja sellega võtad kerguses elu vastu. Elu peab olema mänglev. Vaata väikeseid lapsi, nad ei muretse selle üle mis homme saab, mis järgmine nädal saab. Sest seda ei eksisteeri veel ( mõnes mõttes eksisteerib, kuid teises ajaruumis, aga see on juba multidimensionaalne vaade ) Nad elavad hetkes. Ja hetk on preagu. Väljaspool seda hetke justkui ei eksisteeri midagi. Hakka ennast vaatlema kui puhast lehte, kes avastab igapäev uusi asju, lahendusi, tegevusi. Elu elamine kerguses ei ole mitte midagi muud kui usaldus. Usaldus ja alistumine enda kõrgemale potentsiaalile / vaimule, teades, et sa jõuad alati õigesse kohta. Lahti lastes sellest “ kuidas? “ küsimusest. Mul oli üks nägemus seoses usaldusega. Kuna enne siia kehastumst, me kogeme kogu seda maapealset elu hetkelise fragmendina, siis siia füüsilisse kehastusse ja tihkesse, lineaarsesse aegruumi tulles, me unustame kogu selle tee. Kui me teaks kõike, siis oleks ju igav, ei oleks kasvamist ega avastamist. Siis selles nägemuses, ma nägin, et kui me kaldume usaldusest kõrvale, siis me lähme vastuollu enda hingeteega, ja lähme suuremale ringile ja mönesmõttes ebavajalikele kogemustele. Mis usaldades võib avarduda täiesti kerguses. Kuna meid pole õpetatud elama usalduses ja elama enda hinge ja südame järgi, siis me alles taasavastame seda “elu usaldamise” asja. Jaa ma tean, see sõna on päris ära leierdatud, aga nii see on. Usalda lihtsalt ennast ja tea, et sa oled alati katnud sinna kuhu sa oled soovinud ( aga jällegi siinkohal tuleb eristada seda, kas see tuleneb päriselt südamest või see on egosoov ). Sellises eluvoolus elades, mõistad sa, et ülejäänud igapäeva mõtted ja mured, mis on ka kontseptsioon,sinu peas on ebavajalikud ja lihtsalt taustamüra, mis tõmbab sind vanadesse mustritesse ja lugudesse. Ja mis siis juhtub kui sa nendele mõtetele enam tähelepanu ei pööra ja enda väärtuslikku eluenergiat sinna ei suuna ? Siis kukud rohkem usaldusse ja tekib rohkem selgust, hakkates iseennast rohkem kuulama selgemini ja teadlikumalt. Pöörates tähelepanu nendele mõtetele ainult vajalikkel ajahetkedel. Kõik igapäevased ellujäämis mötted tekitavad kahtlusi ja ebausaldust enda ja ka elu suhtes. Muidugi usaldades võib elu juhatada sind sellistesse kohtadesse, mis on meele / ego jaoks väga ohtlikud ja ebameeldivad, kuid siinkohal jää vaatlejaks. Elu ei juhtu sinuga, elu juhtub sinule. Kuid suuremas pildis oli see kõik vajalik. Lase nendest kontseptsioonidest ja lugudest lahti enda peas ja sa elad imelist elu!
Ja loomulikult mul ketravad ka 4105105 mõtet peas, aga iseasi kas ma samastun nendega või oskan jääda vaatlejaks? Ja märkan lugu nende mõtete taga? Ja on ka hetki, kus ei märka ja lähen kaasa nende lugudega, kuni üks hetk märkan ja naeran selle üle kui tõsiseks ma olen selle enda jaoks möelnud 😊
Armastusega!
