Kui OLULINE on ikkagi teatud hetkel tunded ja emotsioonid lõpuni tunda. Ja kehaliselt vabastada, ükskõik mis viisil see üles tuleb.
Jagan teiega ühte kogemust, mida kogesin Hollandis elades seoses vihaga. Sel ajal ma ei olnud väga teadlik praktikatest ja meetoditest, aga olin kuulnud holotroopsest hingamisest.
Kõik meie emotsioonid ja tunded on kehas. Kehalise blokeeringuna väljendub see välismaailmas trigeritena, ehk siis sellena, mis sind käivitab.
Näiteks.
Oletame, et 2 inimest sõidavad samal teel autoga, ning sõites tuleb ühel tohutu vihahoog, sest teda ärritavad autojuhid, kes ette keeravad või ette sõidavad. Ja teine ei reageeri sellele. See situatsioon on sama, aga laeng on erinev. Ühel inimesel on mingi läbi tundmata läbi elamata emotsioon. Ning kogeb välise maailma “feedbacki” ja reageerib sellele, mis ta sees on läbitundmata
Lapsepõlves ja pubekana mäletan, et kui vanemad mind ärritasid, siis sai endale haiget tehtud kas seina peksmise või lõhkumisega ( me ei tunne emotsiooni lõpuni välja, kui me endale liiga teeme või lõhume asju, sest sel hetkel toimub teadvustamine ja see viha emotsioon justkui lahustub, aga tegelikkuses ta läheb sügavamale peitu )
Ning kuskilt maalt hakkasin seda viha allasuruma, et seda mitte tunda. Olin väga heasüdamlik ja ei lubanud vihastada, sest justkui viha oleks midagi vale, mida kogeda.
Tagasi hollandi kogemuse juurde…
Maarjaga arutasime ja rääkisime laua taga midagi ning miski täiega käivtas minus viha ( ma täpselt ei mäleta, mis see oli ) aga ajasin oma käitumisega ta teise tuppa nutma. Mul ol iselline tunne, et tahaks kõik asjad maatasa teha, laiali peksta ja loopida. Destruktiivne viha.
Aga selle asemel, et midagi lõhkuda või hävitada, läksin akna juurde ja hakkasin suu kaudu sügavalt hingama.
Hingasin ennast olekusse, kus kogu mu keha surises ja vibreeris ning kogu pilt, mis mul silme ees oli, koodnus nagu üheks sfääriks ja Minu välise maailma projektsioon lendas kildudeks
Järgmisel hetkel olin enda sees rännakul, kus nägin kõiki neid kogemusi piltidena laiali laotatult, kus ma viha olin tundund, aga ei elanud välja. Teadvustasin seda ja võtsin vastu. Tundsin, kuidas viha hakkas kehaliselt välja liikuma.
See tunne oli selline nagu mu päiksepõimik oleks olnud betoon ja see hakkas pragunema. Füüsiliselt oli see suhteliselt valus ning ebameeldiv ( kui kehas pihge hakkab vabanema, siis see on üsnagi ebamugav, ilmselt selle pärast inimesed ei taha kogeda ja tunda läbi lõpuni tundeid, aga see ilu, mis selle taga on on hindamatu ja kirjeldamatu, kui see päris emotsioon kehatasandil vabaneb )
Tundsin nagu mingi energiapall hakkas sealt betoonist ülesse liikuma, järgmisel hetkel kasutasin häält ja vabastasin häälega. Oli justkui nagu mingi Eksorsism.
Röökisin ja karjusin välja seda tunnet ja see pallike liikus ülesse, olin täielikult selles kogemuses. Alistusin ilmselt sellesse
See hetk kui see kinnijäänud energia vabanes suu kaudu, hakkasin karjuma, seejärel nutma ja kukkusin pikali ( ahjaa, hingamist tegin püsti seistes 😄 )ei soovita seda nii teha 🙂 ) see oli mu esimene selline suurem teadlik emotsiooni vabanemine.
Ning nüüd kui ma teadlikumalt oma emotsioone ja tundeid valdan, siis märkasin, kuidas Häli trigerid trigerdavad mind.
Istusin sellesse tundesse ja tuli meelde, et HINGA!
Hakkasin hingama, alguses ei tundnud midag justkui enam hingamine ei mõjukski, ükskõik kui sügavale ma ka ei läheks selle hingamisega.
Aga lasin endal kukkuda ja saada üheks selle kogemusega. Järgmine hetk tekkis teadvustamine, et ma tunnen kurbust, sest ma ei taha rahu kaotada.
Siis jooksis pilt silme ette hetk enne seda toimuvast, kui ta käivitus ühe asja peale, siis hakkasin teda kohe toetama ja suunama, ühel hetkel kaotasin kohalolu ja läksin selle tripiga kaasa. See hakkas mulle tagant järgi naljakas tunduma juba. Lubasin häälel tulla, alguses tegin vaikselt ja siis hakkasin tundma, kuidas kehaliselt hakkab kogu keha surisema. Lubasin endal veel rohkem alistuda sellesse kogemusse, läbi hääle.
Ühel hetkel hakkas see hääl kuskilt sügavalt tulema hästi vaikselt ja tõustes kuniks see hääl muutus karjeks, mis tuli vaagnast, sel hetkel käisid mul tuharapiirkonnas, alaseljas ja kusil veel mingid kraksud ning karjusin nii, et ülakõhu lihased läksid krampi.
Selle asemel, et sellega võidelda, ma lihtsalt lubasin endal alistuda sellesse ebamugavasse tundesse
Kukkusin pikali ja oigasin valust, samal ajal lödvestudes sellesse. Tundsin, kuidas see ebamugav valu tunne muutus lõdvestusesks- See tunne vabanes.
Olin mõnda aega pikali maas ja vaatlesin mis minuga siis toimub.
Nägin seda situatsiooni, et ma trigerdun Häli trigeri peale, et teda käivitab miski kuidagi väga humoorikana ja naljakana. Järgmine hetk hakkasin lihtsalt südamest naerma, naersin nii, et nagu öeldakse “tilgad püksis”
See oli nii joovastav ja vabastav. Nüüd tean selle kogemusega, et eelnevalt ma ei ole ise läinud enda emotsiooni lõpuni tundmisesse, mis oli KURBUS. Ning väline käivitas minus selle laengu. Praegu kui ma uuesti mõtlen selle sama olukorra peale, sisi ei teki mul mingit tähendust sellele. Täielik neutraalsus.
Ärge hoidke oma emotsioone ja tundeid kinni, minge kasvõi teise tuppa, et see lõpuni läbi tunda, ükskõik kui ebamugav või vastik see ka ei oleks.
E-motion – Energy in Motion
Emotsioonid on nagu vesi. Ning vesi peab liikuma. Vaadake väikseid lapsi, kuidas nemad tunnevad emotsioone. Tunnevad korra selle hetkeks läbi ja järgmine hetk nagu poleks midagi olnud.
Me peaksime nendelt õppima!
Design: Art I Am Creation
Armastusega,
Artjom
